Díli, 29 Maiu 2025 – Sua Exelénsia Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura (MJDAK), Nelyo Isaac Sarmento, partisipa iha sorumutu ordináriu Konsellu Ministrus ne’ebé hala’o iha Palásiu Governu, Dili. Reuniaun ne’e diskute no aprova konjuntu medidu legislativu, polítiku no administrativu kona-ba reforma intelijénsia, justisa, edukasaun, seguransa no relasaun rejionál.
Reforsaun Seguransa Estratéjiku liuhusi Reformasaun SNIE
Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei kona-ba Orgánika Servisu Nasionál Intelijénsia Estratéjiku (SNIE), ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira no Diretór Jerál SNI, Longuinhos Monteiro. Lei foun ida ne’e substitui Dekretu-Lei n. 3/2009, no hatán ba dezafio sira ne’ebé foun hanesan terrorizmu, sabotajen, espionajen, krime transnasionál no siberseguransa.
Ratifikasaun Akordu Isensaun Vistu ho Governu Malázia
Konsellu Ministrus aprova Proposta Rezolusaun atu ratifika Akordu troka Notas Diplomátikas ho Malázia, kona-ba isensaun vistu ba pasaporte diplomátiku, ofisiál no ordináriu. Medida ne’e fó kontribuisaun ba relasaun amigave no fasilita movimentu ba mai Malázia no ASEAN.
Nomeasaun Foun ba Konsellu Superiór Ministériu Públiku
Konsellu Ministrus aprova nomeasaun Virna Lorença de Carvalho (vogál efetivu) no Timótio de Deus(vogál suplente) ba Konsellu Superiór Ministériu Públiku, tuir kritériu méritu, esperiénsia profisionál no gozu direitu civíl no polítiku.
Apoiu ba Ensinu Superiór
Aprova mós Dekretu-Lei kona-ba Subvensaun Públika ba Estabelesimentu Ensinu Superiór, ne’ebé aprezenta hosi Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura. Objetivu mak promosaun kualidade, sustentabilidade finanseira no investimentu pedagójiku no teknolójiku, bazeia ba kritériu klaru kona-ba dezempeñu institusionál.
Semana Mundial Oseanu no Politika Ekonomia Azul
Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão aprezenta plano ba Semana Mundial Oseanu 2025 (1–8 Juñu), inklui atividade edukativa, sensibilizasaun, desportiva no kultura iha munisípiu sira. Aprezenta mós dokumentu polítiku kona-ba Ekonomia Azul, hanesan paradigma dezenvolvimentu sustentável ho báziku tasi, orientadu ba reziliénsia, diversifikasaun no ekilibriu ambientál.
Kriasaun Grupu Interministeriál ba ASEAN
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun ne’ebé estabelese Grupu Traballu Interministeriál atu implementa rekomendasaun ne’ebé konta iha Deklarasaun Prezidénsia ASEAN, tuir plano ba adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN iha fulan Outubru 2025.
MídiaMJDAK
29 - 05 - 2025
fahe ba facebook